Kaasav eelarvemenetlus

Kaasav eelarvemenetlus ehk kaasav eelarve koostamine on kodanikuvõimu arutlus- ja otsustusprotsess, üks osalusdemokraatia avaldumisvorme. Kaasavas eelarvemenetluses otsustavad kindla piirkonna elanikud, kuidas kasutada (kulutada) osa omavalitsuse või muu institutsiooni^[1] eelarvest. Eelarve kulude poole arutelul osalemine võimaldab kodanikel avalikke kulutusi leida, arutada ja tähtsuse järjekorda seada ning annab neile võimu teha rahakulutuse kohta otsustusi. Kui eelarve kulude arutellu kaasamist võetakse tõsiselt ja see toetub vastastikusele usaldusele, võidavad sellest nii kohalik omavalitsus kui ka kodanikud. Mõnel juhtumil on kaasav eelarvemenetlus tõstnud isegi inimeste maksukuulekust.

Tavaliselt koosneb kaasav eelarveprotsess mitmest järgust: 1) kogukonnaliikmed tuvastavad prioriteetsed kulutused ning valivad eelarvesaadikud; 2) eelarvesaadikud töötavad ekspertide abiga välja konkreetsed ettepanekud kulutusteks; 3) kogukonnaliikmed hääletavad, milliseid ettepanekuid rahastada; 4) omavalitsus või muu eelarvega tegelev institutsioon rakendab kõige populaarsemad ettepanekud töösse.

Kaheksa Brasiilia omavalitsuse juhtumiuuring näitas, et sageli on tulemuseks õiglasem kulujaotus, valitsemise suurem läbipaistvus ja vastutusvõimelisus, samuti kasvab avalikkuse osalus valitsemises (eriti marginaliseeritud rühmade ja vaeste seas) ning areneb demokraatlik kodanikuühiskond. Kaasava eelarve kaudu ei saa lahendada laiaulatuslikke probleeme nagu riiklikul tasemel tööpuudus, kuid see parandab kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid nagu tervishoid, kommunaalteenused ja üldharidus.

Maailmas alustas kaasava eelarve kasutamist esimesena Porto Alegre linn Brasiilias 1989. aastal. Ehkki praeguseks kasutab seda juba üle 1500 omavalitsuse üle maailma, on kaasav eelarve tänini levinuim just Ladina-Ameerikas. Indias propageerib Aam Aadmi Partei kaasava eelarve (swaraj) juurutamist riigi kui terviku tasandil^[2].